Korter leitud, raha kontol olemas, aga kätte ei saa. Kuidas käitud?

Enne kui töö jutu juurde lähen tahaksin jutustada, kuidas me korteri lõpuks kätte saime. Korter oli meil välja valitud, raha oli ka pangakontol olemas. Aga raha kätte ei saanud kuidagi. Lõpuks küll saime, sest mina alla ei andud, aga paras närvesööv seiklus koos swedbangaga sai läbitud.

Nimelt on siinsetel pangaautomaatidel limiit 300$ päevas, mida sa saad sularahas välja võtta, aga meie korter ja korteri depo olid kokku "pisut" kallimad :) Mõtlesime, et võtame siis erinevate pankade automaatidest igaühest selle 300 välja, aga nii lihtne see ei olnud. Tuli välja, et ükski Waikikil olev pangaautomaat ei tunnista minu pangakaarti miskipärast. Esimesena tuli mõte see raha üle kanda neile eestlastele, kelle juures me alguses ööbisime, sest nemad olid ju oma üüri maksnud ja enda kaartidega raha kätte saanud. Mõeldud tehtud, pärast sekeldusi swedbangaga, millest juttu allpool. Aga järsku nende kaardid ka enam ei töötanud! Ainult 300 saime ühe kaardiga kätte.

Enne ülekannet helistasin swedbanka, sest kuigi mul olid internetis ülekande limiidid küllaltki kõrged, ei lubanud ta miskipärast mul ülekandeid teha. Mõtlesin et kuna mul siin selline kõnepakett, et kõnesid ja sõnumeid piiramatult, siis pole probleem Eesti numbrile helistada, sest maksan ikka sama palju. Rahvusvahelised kõned olid ka lubatud. Aga rahvusvaheline kõne Ameerikas tähendab osariikide vahelist kõnet, seega välismaale minu telefon ikka ei helistanud. Panin Eesti sim kaardi sisse ja helistasin kalli raha eest swedbanka lõpuks.

Alguses ma rääkisin, et minu kaart siin ei tööta. Poes töötab aga sularaha välja ei saa. Küsisin, milles probleem on, sest mul on kaart, mis peab välismaal töötama. Kohe see tädi mulle vastata ei osanud. Lubas helistada spetsialistidele ja lubas siis mulle tagasi helistada. Tagasi helistas ta alles poole tunni pärast, mis minu jaoks oli küllaltki pikk aeg, sest rahadega oli kiire. Järgmisel päeval oli vaja üür maksta ja kogu üüriraha oli minu pangakontol, mida ma lihtsalt kätte ei saanud. Ja Ameerikas aetakse asju sularahas, seega ülekanne ei tulnud ka valikusse.

Helistas ta siis lõpuks tagasi ja seletas, et siinsed pangaautomaadid ei ole piisavalt turvalised, et minu kaart neid usaldaks ja mulle raha annaks. Et ma otsigu automaadid, mis loevad kaardi kiipi, mitte magnetriba. Ja kui ma küsisin, et kuidas ma neil masinatel siis vahet peaks tegema, tema vastas, et tema ei tea, aga ma võin mastercardi kodulehelt vaadata.

Mind see vastus ei rahuldanud, kuna mul oli seda raha kohe vaja. Ütlesin, et ma siis sooviksin ülekannet teha, aga pank väidab, et mu limiit on ületatud, kuigi mul on interneti pangas limiidid kõrgeks pandud. Vastas ta siis mulle, et minu mingisugune üleüldine limiit on kõigest paarsada eurot ja kui ma soovisin seda muuta, siis selleks pidin ma pangakontorisse isiklikult kohale minema, mis ei olnud mingisugune valik minu jaoks.

Lõpuks ma ütlesin otse, et mul on vaja siin korteriüür ära maksta ja kui ma seda ei tee, siis ma lähen palmi alla magama! Selle peale öeldi, et ta räägib siis juhtkonnast kellegagi (või ma täpselt ei mäleta, millise kõrgema onukesega või kellegagi) ja helistab tagasi. Nende tagasihelistamised võtsid alati oma pooltunnikest või rohkem. Ja kui ma ise neile tagasi helistasin, et protsessi kiirendada, võttis igakord keegi erinev inimene vastu, kellele ma pidin oma jutu otsast peale ära seletama ja kes igaüks erinevaid juhtnööre andsid, kuidas toimida tuleb. Helistas ta tagasi ja ütles, et erandkorras tõstavad mu limiite ja selleks ma pean nende kodulehel kuhugi mingisuguse kirja saatma. Saatsin ära, jäin ootama. Ootasin ja ootasin, lõpuks helistasin ise. Pidin oma jutu uuesti ära rääkima ja tuli välja, et pean hoopis mingi digiallkirja kuhugi andma. Andsin ka selle lõpuks ära ja ootasin jälle.

Kõik need ootamised ja helistamised kokku võtsid umbes kuus tundi, aga asja lõpuks sai. Sain oma ülekanded tehtud, kuid nagu selgus asjatult, sest teiste kaardid ka enam ei töötanud nendes ebaturvalistes automaatides. Järgmisel hommikul astusime hoopis pangakontrisse sisse ja küsisime kas saame raha välja võtta. Ja saigi! Miks me kohe ei taibanud pangakontorisse minna? Esimeses sai 300$ väärtuses aga teises sai juba 5000$ väärtuses, millest oli juba küllalt. Ja panka me oleksime võinud kohe minna. Pooled närvid oleksid ka kulutamata jäänud :) Aga isegi swedbank ei tulnud selle peale, et käskida meil otse pangakontorisse minna.

Aloha!