Minu blogi kirjutamisharjumus on pisut nüri. Päevad mööduvad töiselt ja kiirelt ning õhtul pole enam üldse jaksu arvutis miskit teha. Täna on mul natuke vaba aega ja otsustasin end kokku võtta ning kirjutada midagi.
Alustan sellest, et korteriotsingud on siin ikka väga rasked. Seda mitmel põhjusel:
* me jõudsime Kaspariga kõige esimesena oma pundist siia ning pidime kahekesi otsima. Kahekesi ei jõua nii palju kohti läbi käia ja helistada, kui seda jõuaks näiteks nelja inimesega.
* saabusime reede õhtul, mis tähendas et selleks päevaks olid kinnisvarabürood kinni ning nädalavahetusel need ka ei töötanud ja väga raske oli kedagi telefoni teel kätte saada. Üksikud omanikud, kes maaklerite kaudu ei müünud, siiski saime kätte, kuid nende korterid ei olnud meile sobivad. Olid kas liiga väikesed, kallid, 6 kuulise lepinguga vms.
* enamik maaklereid teavad eestlasi ja ei taha neile kortereid üürida, sest eestlased üürivad alati suure kambaga kortereid ( sest 2000-3000 $ kuuüüri ei maksa kahekesi kinni :) )
* Waikikis on üleüldse raske 11 inimesele sobivat korterit leida. Jah meid on 11! Niiii palju :D
Eestis olles ei kujuta üldse ette, milline see korteriotsing siin välja näeb. Mõtled, et valid välja, helistad ja lähed kohale. Aga tegelikult see ei ole nii lihtne. Iga inimene ei vasta kohe telefonile ja kui vastab siis pead olema valmis jooksma teise linna otsa seda korterit vaatama. Esimesel päeval panime päikesekaitsekreemi, kuid järgmisel päeval mõtlesime, et ei põlenud ära, ei hakka kohe kreemitama. Tulemuseks oli see, et me põlesime ikka täitsa punaseks :D Ei tasu alahinnata 50spf kaitsega kreemi. Mul on siiamaani lühikesed püksid jalga päevitunud.
Pärast 4-5 päevalist otsingut otsustasime korterikaaslastega ühe pisut kallima kuid 3 kuulise lepinguga korteri kasuks. Enamik inimesi ei ole nõus lühiajalisi lepinguid tegema ja meie ei taha riskida tagajärgedega, mis tulevad kui lepingu varem lõpetad või lihtsalt jalga lased. Korter on esmapilgul uhke. Mööbel on kõik sees. Nõud, rätikud, voodipesu ka. Isegi lihtsamad koristusasjad. Seega me ei pidanud minema poodi kõike ostma, mis teisest küljest ei teegi korterit nii kalliks. Samuti oli deposiit väiksem kui enamikel teistel korteritel. Tavaliselt vastab deposiit ühe kuu üüri summale, kuid meil oli rohkem kui poole väiksem, mis teeb jällegi kalli korteri pisut soodsamaks :)
Vaade ühelt rõdult
Vaade teiselt rõdult
Kinni rõdu, kus saab istuda, aga meie kasutame diivanit magamiseks. Ja sinna kõrvale tehakse ööseks lahti lahtikäiv voodi, seega seal magavad esimesed 2 inimest
Vaade elutoale, kus öösel magab 3 inimest
Esimene magamsituba, kus voodis magavad 2 inimest ja põrandale meisterdatakse ka ööseks 1 ase.
Ning teine magamistuba, kus magame meie Kaspariga ja veel 1 tüdruk.
Niimoodi me mahume päris mõnusalt ära. Madratseid ei pidanud ka ostma minema, mis on omamoodi pluss. Esiteks säästame raha ja teiseks on vähem asju, mida koristada. Nimelt on Ameerikas kombeks ühte voodi panna 2-3 madratsit ja nende otsas magada nagu Printsess herneteral, kuid meie võtame pealmised madratsid ära ja teeme maha uued voodid.
Pildid ma laenasin meie korterikaaslase Susanna blogist, kuna mina oma telefoniga ei saa nii häid pilte teha.
Aloha!
Mailis ehk Mileys või lihtsalt Miley (nii kutsuvad mind ameeriklased)
Hei-hei, rõõm sinust kuulda, edu teile seal kaugel päikeselisel maal!
ReplyDelete